Tööstressi mõistmiseks on alustuseks vaja aru saada, mida tähendab stress laiemalt. Stress on organismi vastus väljakutsuvale olukorrale, kus on vaja aktiveerida oma ressursid – näiteks füüsiline jõud, immuunsüsteem, probleemilahendusoskus või mõni muu tugevus, mis aitab olukorraga toime tulla⁽¹⁾. See tähendab, et stress iseenesest pole tingimata midagi halba. Tegu on vajaliku reaktsiooniga, et oskaksime kohaneda ja toime tulla uudsete, keeruliste olukordadega.
Küll aga võib vahel ette tulla olukordi, kus keskkonna nõudmised ületavad organismi ressursid. Sisuliselt tähendab see, et kõike on liiga palju ja inimene ei jaksa toime tulla – olgu siis töö, suhete, õpingute või mõnes muus kontekstis esineva olukorraga. Sellisel juhul kulutab organism end mingil hetkel läbi ja tulemuseks võib olla läbipõlemine, depressioon ja ärevus⁽²⁾. Seetõttu on oluline olla teadlik erinevatest stressiallikatest ja viisidest nendega toime tulla, sealhulgas töökohal.
Tööstressi kujunemist on lähemalt lahti seletatud töökoha nõudmiste ja ressursside mudeli abil⁽³⁾. Selle lähenemise kohaselt on töökoha nõudmised füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja organisatoorsed faktorid, mis nõuavad püsivat pingutust või oskusi ning mis seeläbi viivad teatud negatiivsete tagajärgedeni (nt füüsiline või vaimne väsimus). See tähendab, et töökoha nõudmised panustavad stressiseisundi kujunemisse ja panevad proovile meie psühholoogilise vastupidavuse. Vastukaaluks aga aitavad meie töökoha ressursid meil stressiga toime tulla ja saavutada vaimset heaolu. Töökoha ressursid on sellised tööga seotud füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja organisatoorsed aspektid, mis soodustavad isiklikku arengut, toetavad tööalast eesmärkide täitmist ja vähendavad töökoha nõudmiste negatiivseid tagajärgi.
Ideaalis võiksid need kaks suurt valdkonda olla tasakaalus, et tagada töötaja tööst haaratus ja hea enesetunne. Vaatamegi lähemalt, millised nõudmised töökohal täpsemalt eksisteerivad ning tööstressi kujunemises rolli mängivad.
Tööstressi kujunemisse panustavaid töökoha nõudmisi võib jagada mitmesse kategooriasse⁽³⁾⁽⁴⁾⁽⁵⁾.
Töökoha nõudmised võivad olla näiteks:
- kvantitatiivsed nõudmised – need on selgelt mõõdetavad näitajad nagu töötatud tundide arv, ülesannete täitmiseks ette nähtud aeg, tööülesannete arv jmt. Kui kvantitatiivsed nõudmised on liiga kõrged (näiteks esineb tugev ajaline surve ülesannete täitmisel või ülesannete hulk kasvab üle pea), suureneb ka tööstress.
- kvalitatiivsed ehk vaimsed nõudmised – need nõudmised on pigem subjektiivselt tajutavad ja iga inimene võib neid kogeda veidi erinevalt. Siia alla kuuluvad näiteks tööülesannete keerulisus ja pingutus, mida nende täitmine nõuab. Kui töökohal on vaja pidevalt keskenduda ja täita keerukaid ülesandeid, soodustab see tööstressi väljakujunemist.
- emotsionaalsed nõudmised – siia alla kuuluvad erinevad emotsionaalsed olukorrad, millega tööülesannetest lähtuvalt võib töötaja kokku puutuda. Nii võib näiteks tööstressi tekitada tegelemine keeruliste klientide ja konfliktidega, kokkupuutumine kriisiolukordadega ja töö teiste inimeste probleemidega.
- füüsilised nõudmised – siia kategooriasse kuuluvad otseselt füüsilise pingutuse ja keskkonnaga seonduvad tegurid, nagu näiteks müra, valgustus, tööks vajalike vahendite sobivus (mööbli mugavus, tööriistade sobivus jmt) ning tööülesanneteks kuluv füüsiline pingutus.
- rolli ebaselgus ja rolli konflikt – rolli selguse all peetakse silmas seda, kui selgelt mõistab inimene oma töörolli piire, ülesandeid ja ka seda, missugused on teiste töötajate rollid. Mida ebaselgem roll, seda rohkem tööstressi tekib. Rollikonflikt tekib juhul, kui mõned ülesanded või piirid lähevad omavahel vastuollu ning töötaja pole kindel, kuidas olukorda lahendada. Mida sagedasemad on rollikonfliktid ja mida vähem on inimesel oskust nendega toime tulla, seda suurem on tõenäosus kogeda tööstressi.
- töö- ja eraelu tasakaal – tööstressi kujunemisse annab panus ka see, kui töötunnid ja -ülesanded hakkavad mõjutama eraelu. Nii on näiteks töö koju võtmine ja ületunnid need, mis töö- ja eraelu tasakaalu võivad paigast nihutada.
Kuigi igal töökohal on esindatud erinevad nõudmiste tüübid, on tihtipeale siiski mõni nõudmine eriti tugevalt esiplaanil ja panustab tööstressi kujunemisse rohkem kui teised tegurid. Nii on näiteks laotöö puhul suured füüsilised nõudmised töötajale, sotsiaaltöötaja pistab sageli rinda emotsionaalsete nõudmiste ning tarkvaraarendaja kvalitatiivsete nõudmistega töökohal. Nii või teisiti kogevad inimesed aga tööstressi laias laastus üpris sarnaselt, sõltumata konkreetsest nõudmiste tüübist, millega kokku puututakse.
Üldjoontes ei ole tingimata oluline see, kuidas enda jaoks töökoha nõudmisi kategoriseerida. Tähtis on, et need jaotused aitaks kaardistada oma töökoha nõudmisi ja mõista, millistes aspektides võivad muutused olla vajalikud.
Oleme kokku pannud ka mõned küsimused, mille abil ise veidi mõelda selle peale, millist rolli tööstress sinu elus mängib.
- Kui palju tööstressi koged sina? Kuidas see väljendub?
- Millised nõudmised on sinu töökohal? Kas mõni neist nõudmistest tundub olevat eriti stressitekitav?
- Mida sa saaksid teha (olgu siis töötaja, tööandja või tiimina), et neid nõudmisi kohandada või võimalusel vähendada?
- Milliseid ressursse sinu töökohal on? Milliseid ressursse (nt tugevusi) sa iseendas juba näed ja rakendad?
- Milliseid ressursse saaksid paremini rakendada või endas arendada? Mida sul selleks vaja on?
