Harjumuse tekitamine võib tunduda raske ja pingutust nõudev, kuid harjumustel on üks hea omadus – kui tegevust on korratud muutub see automaatsemaks ja vähem pingutust nõudvaks.
harjumuste kujundamine

Artikli autor: Khris-Marii Palksaar

Kuidas tekitada tervislikku harjumust?

Nimelt toimub harjumuse kujunemine 3 faasis:

  1. Algatamisfaasis valitakse välja, mis tegevust soovitatakse sisse harjutama hakata ja millises kontekstis seda sooritatakse.
  2. Õppimisfaasis toimub pidev tegevuse kordamine, et tugevdada seost konteksti ja tegevuse vahel.
  3. Harjumuse kujunemise faas kulmineerub stabiilse faasiga, kus harjumuse sooritamine ei nõua enam suurt pingutust. Selles faasis tuleb lihtsalt järjepidevalt tegevuse sooritamist valitud kontekstis sooritada.

Mida tähendab harjumuse kontekst?

Harjumuse kontekst võib tähendada näiteks aega või kohta, kus valitud tegevust läbi viima hakatakse – peale söömist, tööle jõudes, kell 9 hommikul jms. Näiteks hammaste pesemise harjumust sooritatakse tavaliselt hommikuti enne magama minemist ja õhtuti enne magama minemist.

Kuidas kujundada tõhusat harjumust? 

Vali tegevus, mida harjumuseks juurutada, ise! Uuringud on näidanud, et just sellised tegevused kujunevad harjumuseks kõige paremal viisil. Nii oled iseenda tegemiste peremees ja toimetad enda, mitte kellegi teise vajaduste, soovide rahuldamiseks.

Võta harjumuse vorpimise aluseks tegevus, mis on teostatav ja mõõdukalt väljakutsuv! Uue harjumuse kujundamisel on oht võtta ette tegevus, mis on liiga raske ja ambitsioonikas. Sellist tegevust on raskem harjumuseks vorpida ning on oht ebaõnnestuda, mis võib hoopis motivatsiooni langetada. Eduelamuse kättesaamine lihtsamast harjumusest võib ärgitada suurtemate muutuste tegemist edaspidi.

Võta harjumuse aluseks uus tegevus, mitte ära ürita vanast lahti saada! Raske on luua harjumust “Ma ei vaata õhtuti diivanil telekat”, sest see juhis ei anna infot, mida siis inimene päriselt tegema peaks. Selle asemel võib harjumuseks võtta näiteks: “Jalutan peale tööd 45 minutit õues.”

Seosta uus harjumus tegevusega, mida tihti teed. Tööl käimine on plaaniline tegevus, mida inimesed enamasti argipäeviti teevad ning mille külge saab uut harjumust pookida. Sõnasta harjumus “Kui-siis” valemi alusel. Näiteks: “Kui tööpäev läbi, siis lähen trenni.”, “Kui tööle lähen, siis kõnnin jalgsi.” “Kui õhtul hambad pestud, siis niiditan need ära.” jne. Siinkohal peab ette planeerima, et mida teha siis, kui harjumusele eelnevat vihjet ei ole – näiteks tööga seotud harjumused saavad olema teistsugused, kui on nädalavahetus või puhkuseperiood.

Vajadusel ole paindlik! Kui leiad, et uus harjumus Sinu päevakavaga kuidagi ei haaku või teeb elukorralduse liigselt keeruliseks, muuda oma strateegiat. Kui eesmärk on rohkem liikuda, siis võibolla jala tööle minemise asemel töötab õhtune tund ujulas, või lõunapausil teadlikult kaugemasse kohvikusse jalutamine paremini.

Pea meeles, et tegevuse harjumuseks kujunemine võib võtta 10 nädalat – meelekindlust ja järjedpidevust!

Jaga seda postitust:

Isiklikud tugevused – meie kõigi supervõimed

“Mis on sinu tugevused?” on küsimus, mida võime kuulda nii mõnelgi tööintervjuul. Kuigi pealtnäha võib olla tegu formaalse küsimusega, mida esitatakse rohkem moe pärast, on selle taga sellegipoolest oluline mõte ja ressurss.

Loe edasi »

Kuidas digiväsimusega toime tulla?

Digiväsimus on miski, millega oleme arvatavasti kõik ühel või teisel hetkel tihedalt kokku puutunud ja tundnud, et oleme nutiseadmete kasutamisest ja videokõnedes istumisest kurnatud. Kuidas sellise seisundiga aga paremini toime tulla?

Loe edasi »

Kuidas ennast motiveerida?

Motivatsiooni kadumine või puudumine võib olla frustreeriv ja väsitav kogemus. Selle hoidmine keerulistel aegadel võib tunduda suisa saavutamatu eesmärk. Siiski on see võimalik.

Loe edasi »

Kuidas töötajana tööst haaratust suurendada?

Tööst haaratus mängib olulist rolli selles, et töötaja oleks motiveeritud ja pühendunud. Pea keegi meist ei suuda olla püsivalt motiveeritud – kuid kui tunda võimalusi, kuidas iseenda tööst haaratust suurendada, on lihtsam ennetada ja leevendada olukordi, kus tööle minemine ei tundu nii tähenduslik ja kaasahaarav. Just sellega aitamegi käesolevas artiklis lähemalt tegeleda.

Loe edasi »

Tööst haaratuse suurendamine organisatsioonis

Kõrge tööst haaratusega inimese jaoks seostuvad oma töökoha ja igapäevase tegutsemisega sellised märksõnad nagu pühendumus, entusiasm, süvenemine ja energia. Kuid mida tööst haaratus õigupoolest tähendab ja kuidas seda nähtust oma organisatsioonis kultiveerida?

Loe edasi »

5 praktilist lõõgastustehnikat

Me kõik oleme vahel stressis ja pinges – mõnikord ka ise sellest endale aru andmata. Tähelepanuta jäänud pingetunne võib märkamatult kuhjuda ja viia läbipõlemiseni. Üks hea viis seda ennetada on aegsasti lõõgastumistehnikaid õppida ja neid regulaarselt praktiseerida. Annamegi mõnest sellisest võttest siinses artiklis ülevaate.

Loe edasi »

Väärtused: töökollektiivi edu alustalad

Ausus, õiglus, õnn, koostöö, areng… Need on vaid mõned paljudest märksõnadest, mis seostuvad väärtuste mõistega. Just väärtused on need mõjurid, mis suuresti meie käitumist ja püüdlusi suunavad – vahel ei pruugi me seda endale aga isegi teadvustada. Mida väärtused endast siiski kujutavad ja kuidas neid enda kasuks tööle panna? Miks on need olulised töökollektiivi seisukohalt? Uurime seda teemat käesolevas artiklis veidi lähemalt.

Loe edasi »

Läbipõlemine – kuidas ära tunda läbipõlenud töötajat?

“Ma olen ületöötanud, ülekoormatud ja iga päevaga järjest enam masendunud. Olen kaotanud igasuguse motivatsiooni tööd teha! Vahel mõtlen, et võiks kõigele käega lüüa ja ameti lihtsalt maha panna.” Suure tõenäosusega oled sarnaseid mõtteid kuulnud mõne oma sõbra, töötaja või kolleegi suust. Võib-olla oled kunagi ka ise end mõnelt sääraselt väljaütlemiselt tabanud. See tähendab, et oled arvatavasti läbipõlemise teemaga juba ennegi kokku puutunud.

Loe edasi »

Probleemilahendus kui stressi leevenduse tehnika

Hetkel maailmas toimuv on nii mõnelegi meist toonud kaasa uudseid probleemolukordi ja pannud situatsioonidesse, milles ei oleks end eal suutnud ette kujutada. Kuigi inimeste probleemid võivad oma sisult ja vormilt suuresti erineda, järgib probleemide lahenduskäik tavaliselt üldist ja kindlat seaduspära. Probleemile esimese mõttesse tuleva- või kõige lihtsamini rakendatava lahenduse valik võib olla ahvatlev, kuid mille mõju võib osutuda ajutiseks või salakavalalt probleemi hoopis süvendavaks. Artikli lõpust leiad ka probleemilahenduse töölehe. 

Loe edasi »

Kuidas saab tööandja maandada töötajate vaimse tervise probleeme ning tagada töötajate heaolu?

Sotsiaalministeerium avaldas 2019. aasta augustikuus “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi”. Analüüsi üheks oluliseks eesmärgiks oli toetada tööandjaid töötajate vaimsete häirete ennetamisel ja töökeskkonnas esinevate psühhosotsiaalsete riskide maandamisel. Siin blogipostituses teen analüüsist kokkuvõtte eelnimetatud eesmärkide valguses ning leian vastused järgmistele olulistele küsimustele: Miks on oluline töötajate vaimse tervise eest hoolt kanda? Mida saab tööandja selleks ära teha? Kuidas suurendada töötajate heaolu?

Loe edasi »

Kliinilise psühholoogi vastuvõtt

Stressikoolitus

Motivatsioonikoolitus

Suhtluskoolitus

Enesekehtestamise koolitus

Säilenõtkuse koolitus

Emotsioonide regulatsiooni koolitus

Scroll to Top